Varajane eestikeelne ilukirjandus

EPA. PEEBU

6
k

VAIKUS LÄRMITSEB

A A A A E TEA
4 TAVET MUTSU TEATRIKIRJASTUS, TALLINN

ME A
Pz Ü 18632

Nr. 2044

Epp Peebu

Vaikus lärmitseb

Nali 1 vaatuses

Tavet Mutsu teatrikirjastus, Tallinnas

Käesoleva näidendi ettekandmine ilma
loata on keelatud. Ilma loata mängijailt
kasseeritakse tasu autorikaitse normide
järgi 50%, kallimalt sisse.

Näidendi eksemplaride üksikult või
komplekti viisi ettekandmiseks väljalaena-
mise ainuõigus on Tavet Mutsu teatri-
kirjastusel.

3 OHH C SES

1 Tartu
4 Linnaraamatukogu
E NTM

Tavet Mutsša trükik. , Teatertriikk'', Tallinn, Vene 6.

Tegelased

-Tädi Paula, pansionipidaja.
Amalie Koidupuna, naiskirjanik.
Proua Muru.

Elli |

Aino $ noored neiud.

Malle |

Tegevus sünnib pansionipidaja, tädi
Paula aias.

Aeg: olevik.

Käesoleva pearaamatu kui ka osade
ärakirjutamine on keelatud!

Märkmeid ja mahatõmbeid võib raa-
matusse teha ainult musta pliiatsiga.

Saateks

Pansionipidaja Paula juurde asub elama
naiskirjanik Amalie Koidupuna, kes lõpe-
tab suuremat romaani ja seepärast tarvitab
absoluutset rahu. Tädi Pauia õetütred
Elli ja Aino agatahaksid Amalie tuba sobi-
tada oma sõbratarile Mallele ja selle teos-
tamiseks otsustavad hirmutada Koidupuna
pansionist välja. Nad mängivad mardisante
ümberriietumise teel, et luua Koidupunale
muljet, kuivõrt kärarikkasse kohta ta sat-
tunud, Koidupuna lasebki end petta ja põ-
geneb teise korterisse, mis Paula poolt han-
gitud Mallele. Seega saavad kolm sõbra-
tari ühte ja tädigi lepib asjaga, kui pettus
tunnistatakse üles.

Kuna tegelasteks on vaid naised, siis
on tükk eriti kohane naisseltsidele ja tütar-
laste koolidele. Annab soodsa võimaluse
noortele näidata omi lavalisi võimeid, esi-
nedes korraga mitmesuguste tüüpidena,
nagu pesunaisena, kerjusena jne.

Ka dekoratsiooni lihtsus ja tegelaste
väike arv tohiks olla tükile positiivsuseks.

Lihtne aed põõsaste ja paremal asetseva leht-
laga. Tagaseinas värav. Tädi Paula tuleb vasakult
koos Amalie Koidupunaga, viimane on tüübiline vana-

piiga.
1,

Tädi Paula.

Ja siin näitan Teile, kui meie uuele üür-
nikule, oma aeda.

Amalie Koidupuna.

Jah, mulle meeldib siin Teie juures —
siin võin ma oma suve veeta. (Seisab, Silmit-
seb ümbrust.) Kas see aed on täiesti Teie
oma ?

Tädi.

Jah, väike ta on, — aga selle eest vaikne

ja päris omaette.
Amalie.

Ah, kui ilus! (Vaatab ligidalt nagu lühinägija.)
Ja kui palju lilli — ja see õhk! (Hingab sü-
gavalt.)

Tädi
Siin see lehtla on ka preilile kasutada.

A malie.

See lehtla on ju luuletamiseks otse kui
loodud! Ma olen nimelt kirjanik ja mu
kirjaniku nimi on Amalie Koidupuna. Mul
on praegu pooleli romaan ,,Mõistuse abi-
elu”, kui ma viin selle hästi lõpule, — see

6 Epp Peebu

saab alles lööma laineid! No — aga sel-

lest on veel vara rääkida... (Vaatab paremale.)

Aga — kes elab selles väikeses majas?
Tädi

Ah seal? Seal elab tiks vana abielu-
paar. Ei need sega kedagi. Need ei tule
päevade viisi välja.

Amalie.

Aga kui seda maanteed mööda haka-

takse kihutama ja tolmu üles ajama...

Tädi.
Ei seda maanteed mööda sõida keegi.

Amalie.

Vaadake, kallis proua — minu elukutse
on selline, et vajan rahu ja veel kord rahu --
siis võib minu vaim tööle asuda ja luua
midagi suurt js enneolematut? Aga kas
siin Teie majas teisi üürilisi ka on?

Tädi. j
Jah, kaks tütarlast on. Mu õetttarlin-
nast oma sõbrannaga. Emal ja isal pole
mahti suvitada — siis nemad on siin Minu
hoolel.
Amalie.

Aga kas ei tee nad lärmi kahekesi?
Tädi
Ega seda või öelda, et nad nüüd päris

vagusad on. Nad on vähe küll sihukesed
— lärmitsejad.

Vaikus lärmitseb vi

' A malie.
Taevas hoidku, selliseid tütarlapsi ei või
ma hingestki sallida.
Tädi.
No küll me nendest ka jagu saame. Eks
nad või ju ka sääl metsaski kihutada.

Amalie.
Hoidku taevas, kui nad siin aias kihu-
tama hakkavad! Kui ma selles lehtlas ometi
rahu leiaksin.

Tähdlt!
Oo, küllaldaselt leiate!
A malie.
Kui nii — siis tahan taevast tänada, et

ta mul on lasknud leida rahulise paiga-
kese, Ma juba tunnen kuidas siin minu
kirjaniku talent end lahti lööb. Aga mis me
siin enam räägime. Seda ilusat meeleolu
peab kasutama. Ma toon nüüd oma pabe-

rid ja kirjutan ruttu kolmanda peatüki,
(Ruttu paremale ära.)

(Tädi Paula üksi. Astub lehtlasse, korraldab seal vähe,

kuulatab. Tuieb ruttu lehtlast ja vaatab paremale,

kust kostab tütarlaste kilkamist. Elli ja Aino torma-
vad sisse väravast.)

2.
Eli.
Tädikena, tädikene !
Tädi
(kohkudes, peale mureliku pilgu majale).
Jumala pärast. Olge ometi tasem.

8 Epp Peebu

Elli n
(hingeldades ja tädi Paufale telegrammi ulatades.
Telegramm!
a Md
Telegramm!
Elli ja Aino
(üksteise võidu).
Malle sõidab siia! Meie Maile!
Aino.
Kella kuuese rongiga!
Elli.

Malle ema ja isa peavad järsku ära
sõitma.
Aino.
Ja saatsid Ellile telegrammi.

Elli

Et ma Mallele teaks vastu minna. (Raa-
rab ümber Aino ja hüppab ringi.) Siis oleme
ometi kolmekesi,

Aino.

Kolmekesi! Kolmekesi!
SIMMI

Ja tore, et meie körval tuba veel vaba on.
Tädi.

Siis laske ometi minul ka rääkida. (rüd-
rukud vaikivad) Et teile kolmekesi rohkem
meeldib — seda ma usun, etsiis veel hui-
lemat lärmi teha. Aga kahjuks ei tule sel-
lest midagi välja.

Vaikus lärmitseb 9

Elli.
Kuidas nii?
Tädi.
Selle tühja toa üürisin just praegu välja.
Aino
(kohkudes).
Mi-is?
Tädi.

Jah, ühele kirjanikule —- Amalie Koidu-
punale.
EIli,

Siis ei saagi Malle meie juurde jääda.

Tääi.

Kahjuks mitte, imu laps. Oleks ma tead-
nud seda pool tundi varem.

Ain 0.

Aga kui me paluksime toda Koidupuna!
Tädi,

See on asjata. Talle meeldib meie va-

gune aed nii väga. Ta lubas hakata siin
lehtlas luuletama.

Elli.
ruttu vahele).
Aga siis võiksid sa talle ise üles öelda.
Tädi.
No kuhu see läheb. Inimene alles üüris

mult toa ja mina peaksin talle sei samal
tunnil üles ütlema. Ei see ei lähe.

19 Epp Peebu

Aino.

Miks siis ei lähe?

Tädi.

Lapsed, saage ometi aru! Aga ma lä-
hen proua Muru juurde — temal pidi üks
vaba tuba olema. Siis saadame Malle sinna.

1 pii
(nukralt),

Ma tahan Mallega ühes olla.

Aino.
Mina ka.
Tädi
(närviliselt).
Ma ütlesin juba küllalt selgelt, et see
tuba on juba välja üüritud.

EAJMIE
Siis peab ütlema selle üles.
Tädi.

Ma ütlesin teile, et see ei lähe ja sel-
lega lõpp! Ja üleüldse see preili soovib, et
siin valitseks täielik vaikus.

Aino.

Ka seda veel?

Tädi.

Ja kui te sõna ei kuula, (ähvardades) siis

codake mis veel tuleb...
151611.
No mis siis ikka võib tulla?

Vaikus lärmitseb 11

Tädi.

Siis kirjutan ma koju teie vanematele.
Elli.

See mind ei ärrita.

Tädi.
Elli! Aga ei — nüüd on küllalt. Veel

täna õhtul kirjutan. Vaatame siis! (Läheb
ruttu vasakule.)

(Elli ja Aino vaatlevad teineteist nukrate nägudega.)

Aino.
Säh sulle nüüd!

Elli.
Päh, see pole ometi kellegi õnnetus.

Aino.

No siis vilistan ma kogu selle pesa
peale — kui suvel ka pead tasa käed süles
istuma,

Elli,

Ah, see läheb veel hullemaks kui see
vana Koidupuna tõesti siia jääb,
Aino.
Ma võiks ta otse maha lüüa!
Elli.

Mina ka. Tema pärast ei saa Malle
meie juurde tulla.

Aino,
On siis Malle nii tore tüdruk?

12 Epp Peebu

Elli
(Jõbusalt),

Oi sa eitea, kui vahva ta on. Iga tembu
peale on ta valmis ja kui lõbus ta on...
Aino.

Ellike, selle Malle peaks siia saama!

Elli.
Aga kui teeks päris revolutsiooni!

Aino.

Jumala pärast! Tädi ei tohi enam är-
ritada !

Elli,
Ah mis! Aga kui tädi meie vanematele
meie peale kaebab — siis on me laul siin

nii-kui-nii lauldud. Aga tead, mis? Nüüd
teeme oma viimased päevad mis me veel
siin veedame, nii lõbusaks kui vähegi
võimalik, Kodus on meie vabadus otsas
nagunii.

Aino.

Mis sa siis tahad ette võtta?

Elli

(hõisates).

Oi see on alles plaan! Me hirmutame
selle Koidupuna siit mineme. Tule ma räägin
sulle -— ja sa tee kõik mida ma sulle õpe-
tan. (Mõlemad naerdes väravast välja.)

Vaikus lärmitseb 13

KA

Amalie Koidupuna
(tuleb vasakult, käes kuhi pabereid ja tindipott jääb
seisma ia kuulatab)-

Mis see oli? Ma kuulsin siin hääli —
naeru. (Kuutlatab) Või eksin ma? (Õnneliku
nasratusega.) Jah see oli lihtsalt kõrvapete.
Siin valitseb samane vaikus, mis varem.
(Vaatab vaimustusega üles) Ainult lõoke liriseb
õhus (end parandades) —— lõõritab, tahtsin ma
öelda ja rohutirts siristab rohus! Aga nüüd
tööle! (Viib paberid lehtlasse) Nädala pärast
peab tmu suur-romaan valmis olema.

4.
Elli

(tuleb raamatut lugedes väravast sisse).

Amalie
(endamisi.

Go, kes tuleb säält? See on vist tiks
neist tüdrukuist. Kui nii, siis vaja teha tut-
vust. (Ellile) Tere, preili!

Elli

(teeb kniksu).

Amalie.
Mina olen Amalie Koidupuna — teie
uus majakaaslane.
Elli
(teeb jälle kniksu).
Väga rõõmustav, —- Elli Jõgi.

14 Epp Peebu

Amalie
(Ellile kätt andes),

Väga rõõmustav, preili Jõgi.
Elli.
Oo, öelge, palun, ainult — Elli.
Amalie.
Mida te loete seal?

Elli.
»Vaeste patuste alevit“,

.

Amalie.

Ah nii, romaani. Mina olen kirjanik ja
kirjutan ka suurt romaani ,,Mõistuse abi-
elu“.

Elli

Tõesti ?

Amalie.

Näete, siin ta on. Praegu lõpetan kol-
manda peatüki.

Elli.

Oi, siis ma ei taha teid segada,
(Aino tuleb. Jääb värava juurde nii seisma, et Ama-
lie teda ei märka.)
Amalie.
Päris õige. Me näeme ju jälle,

Elli

(teeb kniksu ja läheb vasakule).

A malie.

Nägemiseni, Elli. (Vaadates talle järele,) Ja
see kena tütarlaps pidi olema metsik. Nii

Vaikus lärmitseb 15

vagusat ja häbelikku tütarlast ma pole veel
näinud. Ja ma pean tunnistama — see kor-
teri valik näib mulle olevat õnnestunud.
Sellist rahulikku pesakest olen juba igat-
senud ammu. (Asub kirjutama.) Aga nüüd edasi:
Peatükk III, (Mõtleb) Peale selle, kui Ro-
bert oma õnne abielus... ei, see ei olnud
tõelik õnn, vaid ainult mõeldav, nit siis
peale selle kui Robert oma mõeldud õnne
abielus... (Kirjutab.)

5.

Aino
(tuleb raamatut lugedes).

Amalie.

Oo — jälle keegi? See on vist ka üks
neist tüdrukuist... Kuinii, siis vaja tutvust
teha. (Kõvasti) Tere, preilike!

Aino.
(teeb kniksu).

Amalie.
Mina olen preili Koidupuna — teie uus
majakaaslane.
Aino
(tehes jälle kniksu),
Väga röõmustav, — Aino Kivi.

Amalie
(Ainole kätt andes),
Väga rõõmustav, preili Kivi.

16 Epp Peebu

Aino.
Öelge, palun ainult Aino.
Amalie.
Mida te loete seal?
Aino.
»Vaga Jenovevat“.
Amalie.

Ah nii, romaani! Mina olen kirjanik ja
kirjutan ka suurt romaani ,,Mõistuse abi-

elu“.

Aino.
Tõesti?
Amalie.
Näete — siin ta on. Praegu lõpetan
kolmanda peatüki.
Aino.

Oi siis ma ei taha teid segada.

Amalie.
Päris õige. Me näeme ju jälle.

Aino
(teeb kniksu ja läheb vasakule).

Amalie.

Nägemiseni, Aino. (Vaatab Ainole järele, siis
endamisi) Noh, nüüd olen ma näinud mõle-
maid tüdrukuid. Ja need pidid olema met-
sikud? Nad on ju täiesti tagasihoidlikud
ja vagusad. Oo, ma ei kahetse, et sain siia
omale korteri. Täielik vaikus. Aga nüüd
edasi... (Kirjutab)

ABAJA

VE

Vaikus lärmitseb 17

6.

Eili

(tuleb pikkamisi ja jääb Ichtla etme seisma — peas suur
lai õlgkübar, vana pikk mantel seljas ja päevavari
peal.)

Vabandage!
Amaiie
(ehmub, lükkab näpitsprillid ninale ja vaatleb tulijat).
2371005

Teie olete vist see meie uus naaber,
preili Koidupuna. Olen väga õnnelik teid
nähes. Mina olen siit ülevalt väiksest
majast.

Amalie,
Ah nii, teie siis oletegi see vanaproua.
Elli.

Jah, mina jah! Mina vajan igapäev mõne-
tunnilist jalutust ja siin lehtlas, siin puh-
kan siis ennast jälle välja. Teie eelkäiaga,
kes enne teid selies toakeses elas —- olen
ma palju tunde selles lehtlas lobisenud. Oh,
temaga saime me hästi läbi ja ma loodan
seda ka teiega.

Amalie
(kõrvale),

Jumal Balasta !

Elli.

Ja kui teie ära peaksite surema — no
te olete ka juba üsna vana ja otsas.

Amalie.
Titi-s!

Tartu
Linnaraamatukogu

18 Epp Peebu

Elli
Siis pean jälle järgmist ootama — sest
rääkima pean ma-- see on juba kord minu
harjumus. Rääkimine on jumala anne ja
inimese omadus. Koer, näete, on tark loom —
aga rääkida ta ei saa. Aga mina saan!

Amalie
(vihaselt).
Seda ma kuulen!
INIME

Ja-jah. See on mu harjumus. Oh ma
saan teile mitmeid igavaid tunde lühen-
dama. Ja ärge arvake, et ma ainult ilusate
ilmadega majast välja tulen —

A malie.

Ja -- aga proua Paula rääkis ennist, et

te välja ei tulevatki.

EHI.

Ei — see on kindlasti eksitus. Mina
lähen läbi paksu ja vedela -- olgu kas sa-
jab või tuiskab. Oh, ma tõmban oma va-
nad saapad jaiga ja tambin läbi pori oma
naabri juurde.

Amalie.

Vaevalt küll võite mind siin halva il-
maga leida.

Elli.

Oh, siis tulen heameelega teie juurde
tuppa, Tunnen juba seda tuba läbi ja läbi.
Ei tal muidu ole viga — ainult väga niiske,
väga niiske.

Vaikus lärmitseb 19

Amalie.
Niiske ?!
Elli

(ohates),

Olen siiski seda toakest armastanud ja
palju kordi seal keskööni istunud ja jutus-
tanud ja jutustanud ühest ja teisest, õnnest
ja. õnnetusest, rahust ja pettusast, vee-
uputusest ja koolerast, puudustest ja hai-
gustest...

Amalie.

Jumalapärast. — Minu kõrvad ja teie suu!

EILL

Ei see minu kõrvadele liiga tee. Olen
teie teenistuses hea meelega. Ainult täna
kahjuks võin teile ainult selle silmapilgu
kinkida. Ma pean järele vaatama, kas proua
Paula kodus on. Aga homme ja ülehomme
ja edaspidi — on mul aega rohkem. Nüüd
siis -— head päeva, head päeva! (Läbi aia
vasakule.) i '

Amalie.

Oh sa püha taevas küll! Kuidas saan
ma lahti sellest naisest? Nii ei saa ometi
töötada ! Aga nüüd edasi — töö juurde. (Võ-
tab sulepea kätte) Peale selle, kui Robert mäel-
dava õnne abielus... (Kirjutab)

E

Aino
(tuleb keskelt, riietatult pesunaiseks. Tõmbab pika
nööri ümber lehtia ja hakkab sellele pesu lactama, ise
lauldes heleda häälega ,,Kloostrilaulu“').

20 Epp Peebu

Amalie.
No — noh, mis see peab tähendama?
Aino.
Mes?
Amalie.

Ma küsin mis see peab tähendama ?

Aino.
Ei midagi iseäralikku. Panen pesu kui-
vama.
Amalie.

Siia, minu nina alla?

Aina.

Mis mul teie ninaga asja. Võtke nina
eest ära, kui see ette jääb.

Amalie.
No see on ju otse kohutav!
Aino.
Mes ?
Amalie

(ärritatult).
Ei saa enam kolme sammu kaugusele
näha...
Aino.
Ja mis võin mina sinna parata, siin on
minu vanaema oma pesu kuivatanud ja
seda teevad ka minu lapselapsed.

Amalie
(enam ärtitudes).
Kui mulle arst ei oleks ära keelanud

Vaikus lärmitseb 21

igasugused ärritused, räägiksin teiega teist
moodi.
Aino
(pannes käsi puusa). :
Ah sedaviisi! Ah teistviisi tahate mi-
nuga rääkida! No, vaata aga vaata! Nii-
sugune paberiraiskaja !

Amalie.

Mis teie õige mõtlete! Olen suur kir-
janik ja kirjutan suurt romaani , Mõistuse
abielu“.

Aino.
Mis läheb mulle teie abielu ja mõistus
korda. Mina olen aus pesupesija -— ja ei

tohi enam oma pesu kuivatada? Ena mul
asja !
A malie.
Kui ma teid õige paluksin, kas te ei
võiks võtta pesu siit maha?

Aino.
Noh nüüd räägite ometi mõistlikumalt.
Kui te just palute =- no minugi pärast!

(Hakkab pesu kokku panema.) Võin ju oma pesu
homme kuivatada. Homme ka ju päev.
Amalie.

Mis? Homme tahate tulla tagasi?

Aino.

Iga päev. Mul on tööd palju. Ma pe-
Sen siin kõigile suvitajatele. Kui see päike
aga end näitab — on mu pesu kohe siin
väljas. (Läheb pesuga lauldes, vasakule.)

22 Epp Peebu

Amalie
(kurvalt),

"Tähendab — ainult vihmaga võib siin
segamatult töötada. Suurepärased välja-
vaated. Jah, sel ilusal lehtlal on ka omad
varjuküljed. No, aga perenaise abiga saab
temast vast lahti. (Asub tööle) Peale selle

kui Robert oma mõeldava õnne abielus —
(Kirjutab.)
8.

Elli
(kerjuseks riietatud. Vahib läbiaia ja tuleb siis aega-
mööda lehtlasse).
Amalie.
Kes seal jälle on ?

E lli.

Vaene vanainimene palub lahkelt prei-
lilt andi.

Amalie,

Ah, minge ära, mul ei ole teile midagi
anda.

Elli.

See on ju see alaline vabandus. Kui
te aga käe korraks tasku pistate, leiate ikka
midagi.

Amalie.

Te olete ju päris jultunud. Ise päris

elujõuline inimene ja kerjab. Tehke tööd.

E 111.

Kes see nüüdsel ajal enam tööd tahab
teha. Eks kerjajad oleme kõik siin ilmas,

Vaikus lärmitseb 23

üks ühel — teine teisel viisil, (istub lehtla
juurde värava kõrvale.)
Amalie.
No-noh! Miks te sinna istute?
LU

See siin on minu kerjamise koht. Valla-
vanem andis loa siin igapäev istuda ja
laulda. Täna mu laul ei kõla kül! hästi -—
aga homme siis võtan oma viis last
kaasa. Oo, kullake — neil on ilusad heledad
hääled!

, A malie.

Te olete küll ehtne kerjaja. Kuulge, kui
palju te nõuate, kui omale teise koha laul-
miseks otsite ?

Eli.
Eks mõned kroonid ikka vast.

Amalie.
Heas küll. Tulge homme, saate 3 krooni.

E TATAMA

Jumal tasuga teile. Homme ma siis tu-

len jah ja toon oma 5 last kah kaasa. (Vä-
, tavast ära.)

Amalie.

Oh taevas! Kuhu olen ma ometi sattu-
nud? Naaber, kes minutitki suud ei saa
pidada, kriiskav pesunaine, viis laulvat ker-
juslast — ja siin räägib perenaine veel täie-
likust vaikusest!

24 Epp Peebu

9.

Aino
(tuleb vasakult. Riictatult maitseka daamina).

Palun vatandage!

Amalie.

Juba jälle keegi. See on ju nagu sisse-
sõidu hoov. Palun mis te soovite? Mul
on vähe aega.

Aino.

Ainult üks hetk. Palun öelge proua
Paulale palju tervisi ja öelge, et minu vend
homme enne lõunat siia jõuab, nagu iga
aasta, et osa võtta mootorrataste võidu-
sõidust.

Amalie.
Ja mis puutub see minusse?

Aino.

Ah nii, teie ei tea. Oh, te saate rõõ-
mustama. Minu vend, mehaanik Kaasik,
veedab iga suve mõned nädalad siin, et
võtta Osa traditsioonilistest tsiklivõistlus-
test.

Amalie,
Siin?
Aino.
Oo, jaa. Siin on ju nii head maanteed.
Ah, jaa — siis palun öelge proua Paulale,

et mu vend ei tule mitte päris üksi. Tal
on neli abilist, 6 mootorratast, 2 poissi ja
üks teenija.

Vaikus lärmitseb 25

Amalie.
Rohkem kedagi!?
Aino.
Ei, rohkem ei ole seekord.

Amalie.
Te naljatate preili. Siin- majas ei ole
ainustki vaba ruumi.

Aino.

See ei tähenda midagi. Kui minu vend
Kaasik ilmub, teeb proua Paula võimatu
võimalikuks. Harilikult kolitakse teised ela-
nikud majast välja, või kogutakse ühte
ruumi kokku.

Amalie
(ärritatult).

Ega ometi proua Paula ei nõua, et...

Aino.

Oo, siiski. Seda teeb ta iga aasta. Kes
sooviks siis minu vennale halba. Ja siis
palun öelge, et minu vend juba sellega ar-
vestab, et siis kõik hästi korras on kui ta
tuleb,

Amalie
(ohkab).

Küll ma teatan,
Aino.
Olen teile väga tänulik. (Ära paremale.)

Amalie
(üksi).
Neli abilist, kuus mootorratast, kaks

26 Epp Peebu

poissi ja üks teenija. Sellest saab alles
kontsert, Aga see on juba liig. (Tõuseb ärri-
tatult püsti) Mis saab nüüd? Perenaisega
on kaup tehtud. Vast nõuab perenaine
selle eest veel tasugi. Selle ärrituse eest
veel raha maksta! Saaks ma aga siit mi-
nema!

10.

Mallc ilmub väravast, kohver käes.

Malle.
Tädikene, kus sa oled!

Amalie.
Kes seai ometi jälle on?

Malle.

Ah vabandage — ma otsin oma tädi —
aga mulle paistab, teda pole vist kodus. Ja
oma Sõpra Ellit ma ka ei leia. Ma tele-
grafeerisin, et tulen kella kuuese rongiga,
aga jõudsin juba varem siia. Ei tea kas
ma leian siit omale mõne vaba toa?

Amalte.
Siia tahate asuda elama?
M a lle.
Jaa — väga heameelega tahaksin.
Amalie.

Oh helde iaevas! (Rõõmsalt) Mina just
tahan oma asjad kokku korjata ja ära
minna.

Vaikus lärmitseb 27

Malle.
See sobib just suurepäraselt. Nii saan
ometi oma Sõpradega ühes olla. Ma olen
siin veetnud juba varem ühe suve.

A malie.

Ah tõesti! Ligimesele ei kästa küll halba
soovida — aga oma nahk on tõeste ligemal.
(Korjab oma pabereid lehtlast.)

Malle
(ringi vaadates).
Aga kõik on alles vanaviisi. Sama aed -—
sama jumalik vaikus.

Amalie.

Jaa, see jumalik vaikus on praegu tõesti
vaikne.
Malle

(sügavalt hingates).
Tõesti taevalik!

Amalie.

Aga nüüd pean ma ruttama. Juba teie
pärast, et saaksite rutem oma toa kätte.

Malle.
Ma tänan teid väga.

Amalie
(enesel). ,

» No küllnad nüüd imestavad! Hi-hi-hi...
Seda tegin ma hästi. Nii saan maksmata
minema lipsata.

LAA

Aino ja Elli vahivad üle aia lehtla poole, näevad äkki
Malle.

28 Epp Peebu

Elli
(üllatusega).

Malle oled see tõesti sina? (Tormavad
Ainoga väravast sisse.)

Malle

(jookseb neile vastu),
Elli!
Elli
(kaelustab Mallet),
Kallis Malle! Aga luba ma tutvustan
sulle Ainot — see on meie Malle.
Malle
(Aino kätt surudes).
Elli on mulle teist palju jutustanud, aga
ütleme juba kohe ,sina“.

Aino.

Muidugi. Ka sinust olen palju kuulnud.
Elli
(Malicie).

Räägi nüüd, sa pidid ju hiljem tulema,
Malle.

Isa arvas, et selle rongiga on parem
sõita ja siin ma nüüd olen. Ja tore, et see
tuba ka kohe vabanes!

Elli
(kohkudes).
Tuba? Milline tuba?
M alle.

Ah teie ei teagi siis veel? See daam,
kes enne siin lehtlas istus.

Vaikus lärmitseb 29

Elli
(rõõmsalt).

Kas see siis juba lahkub?

M alle.
Ta pakib toas oma asju.
Aino
(rõõmsalt).
Elli !
p 34 A
Näed nüüd, seda tegime hästi. (Võtab
Malle ümbert ja keerutab.) Nüüd oleme nii nagu
soovisime —- kolmekesi — kolmekesi! (Sa-
laduslikult) Tead, see daam sõitis alles täna
siia.

M alle.

Kuidas ?
Aino.

Jaa, aga meie hirmutasime ta minema.
Malle.

Kas tõesti ?
Elli,

Muidu poleks olnud sinu jaoks ruumi,
Maile,

Aga mis ütleb selle kohta tädi? Kasta
ei saa kurjaks?
| 12954
Oh, ma lepitan ta jälle ära.
Aino
(Ellile).
Aga kuhu läheb nütid see Koidupuna?

30 Enp Peebu

E 111

Jah, kui ta nüüd mujale ka tuba ei
saa...
M alle.

Siis lähen juba parem mina ära.
1:51 %
(kuulatab).
Tasa!
12.

Proua Muru
(astub sisse).
"Tere lapsed. Kas tädi ei ole veel ko-
dus? Ta tellis enne minult ühe toa noo-
rele ttitarlapsele, kes täna pidi siia sõitma.

E TUT
Ja — õigus!
Pr. Muru,
Ma tahtsin veel midagi küsida!
EI

(tasa Ainole ja Mallele).

Teda saatis meile taevas siia. Ütleme,
et see vanapiiga ongi too noor tütarlaps —
ja asi on korras! (Kõvasti) Ah see noor
tütarlaps? See on juba siia jõudnud.

Pr. Muru.

Ah niit No siis ma räägin juba tema
enesega.
Aino.
Me kutsume ta kohe!

Kõik kolm ära.

Vaikus lärmitseb 33

Pär Miu! mu:

Ega ei tahakski enda majja sihukest
noort tüdrukut — see sünnitab ikka sega-'
dust ja tüli. Ei tahtnud aga Paula tädile
ära ütelda — palus teine nii väga.

13.
Amalie tuleb pakkidega — Aino, Elli ja Malle veetuna.
Elli.
Tulge siia!
Aino.

Siin on preili Koidupuna.

Amalie.
Laske mind ometi lahti!,.. (Jääb pr. Muru
titt seisma.)
Pr. Muru
(enesele).

Ja see pidi noor tütariaps olema. (Kõ-
vasti.) Pr. Paula tellis ennist minu juurest
toa noorele tütarlapsele,..

Amalie
(meetitatult).

Noorele tütarlapsele? Jaa, armas proua,
see olen mina, <Enesele) Perenaine arvas
vist kohe, et ma ei kannata välja seda lär-
mitsevat vaikust. (Kõvasti) On see tuba ka
vaikne ?

Pr. Muru.

Jaa, täiesti vaikne. Eemal tänava mü-
rast. Te saate olema rahul.

32 Epp Peebu

Amalie.
See on hea. Siis võime kohe minna.

Pr. Muru ja Amalie.
Head päeva lapsed! Head päeva!

Elli ja Aino.

Head päeva pri. Koidupuna! (Teevad
kniksu.)

Amalie
(vaatab tagasi).
Jääge terveks! Ja vaadake, et teil hästi
läheb selles vaikuses. (Ära pr. Muruga.)

Gil, Aino ja Malle langevad üksteise kaela.

Elli.
Aino !

Aino.
EMi!

Elli,

See oli temp! Oh, see õnnestus meil
suurepäraselt !

14.
Tädi Paula tuleb väravast.

Malle

(talle vastu minnes).
Tere tädikene!
Tädi.
Oi, Malle — juba siin! Tere lapsu-
kene! (Mallet vaadeldes.) No küll oled aga sina

Vaikus lärmitseb 33

suureks kasvanud. Ja kenaks läinud! Kui
kahju, et sa meile ei saa jääda.
Malle.
Küll ma Saan, tädikene!
Tädi

Ei, ei! Kõige parema tahtmise juures —

ei. Preili Koidupuna...
Elli.

See läks juba minema.
Tädi.

Läks minema? Ega te ometi midagi...

(Vaatab Elli otsa.) Elli!
Elli
(laseb silüdlasena pea longu).
Aino.
Me hirmutasime ta minema!
E!Hli
(langedes tädile kaela).

Ära ole kuri, tädikene! Kõik läks väga
hästi. Ta sai selle toa, kuhu Malle pidi
minema. Ja see teeb täitsa üks välja.

aset

Ja kuidas ta sellega leppis?

Elli ja Aino.

Oo, väga!

Eitdiis
No kui see juba nii läks —

24 Epp Peebu

Elli
«.. Siis annad meile andeks.

Tädi

(naerdes).

Olgu peale! Ega mullegi see inimene
ei meeldinud, oli teine nii veider! Ja sina,
Malle, oled mulle tuhat korda armsam.

Eesrite.

Lõpp.

ÜmMANÄrANE UULISPALI KE a vaaatatte on
ll
Õnne kõvertee
EF TT TE LT
(Päävõit)
E. Undla kahevaatuslik komöödia.

Tegelasi: 3 m, 2n. Kava: talutuba, Aeg:
olevik. Koht: maal.

Õnn sageli jõuab sihile mööda kõverat
rada. Rikas ja uhke mölder ei taha teadagi
tütre andmisest vaesele veskisulasele. Tütar
ise, kuigi armastab poissi, peab ka pare-
maks mitte rutata. Üsna juhuslikult satub
samal ajal elukogenud agent veskitallu ja
kaupa müüa pakkudes niisama naljaviluks
langetab ostmisele ergutamiseks lause, et
sulane on võitnud klassiloteriil päävõidu
ühes preemiaga ja annab täpsed juhtnöörid
kuidas tuleb värsket miljonäri ,õnge võtta“.
See hämmastav sõnum leiab paugupäält us-
kumist ja juhtnööride järgi miljonär võetak-
segi õnnelikult ,õnge,” tarvitades söödaks
tütart ja veskit, Pulmapäeval aga plahva-
tab pomm — selgub, et sulane on võitnud
vaid sabavõidu —. $krooni. Äiapapi ja väi-
mees lähevad käsitsi kokku... Agent aga
samas oskab asja keerutada nii, et kõik jää-
vad rahule ja uhke mölder nutab vihas õnne-
pisaraid: hää, et niigi läks...

Näidend, kuigi lihtne ja vähenõudlik,
annab näitlejale häid võimalusi näidata oma
võimeid niihästi traagika kui ka koomika
tõlgitsemises ja selletõttu on teretulnud
väikelavadele.

Valge varese lend

Elmo Ellori külanali 2 vaatuses.

Tegel: 5 m, 3n. Lava: lihtne tuba.
e 8
ng

-

»Valge varese lend“ on kerge, alati so-
biv lustmäng maalavadele, eriti suvel ja
sega-eeskavaga pidudel, mil ettekanded ei
tohi venida pikaks. Näidend laseb end
kergesti lavastada ja hää tempo juures pää-
seb suurepäraselt esile.

Aine on vana ja alati uus -- kõikjal
jooksevad tüdrukud nooremehe järele, kes
kuidagi on üles puhutud ja arvatakse ole-
vat tohutult rikas, kui aga selgub, et miljo-
näri aupaiste taga peitub rändav kingsepp,
siis on hirmus skandaal, Kuid ka kingsepp
võib olla tubli mees, tütarlapsele anda elus
õnne ja selle miljonäri aupaiste säras abi-
ellunud perekonnaliikmeil pole kaotada mi-
dagi —- igaks on leidnud tubli eluselt-
silise.

a
-—-

Hevaatslikud näidendid |

Sääl Mäeotsa talng... E. Larm. 0Külajant
Päätükk romaanist. Lavaline skizze. , .
Pruut ja lehm, H. Saar. Jant . . . . .
Agendid. 71. 8. Panius. Külanai . . . .
Kangekaelne onu. A. Trilljärv. Jant . °.
Varga õhvakö. A. Kõiv. Setu nali . . .
Nooruse patud. H. Anto, Draama . . . .
Elli ja Villi, Andi Laos. Näidend . . . .
Purustatud peegel, Tshernov. Komöödia.
Balavaimud. 0. Stoklasser, Naljam. . AP <
Kuldaväärt korteriüürnik. Andi Laos. Nali
Tantsu vaheajal. 3. Leemann. Nali , -
enatud naine. M. Aitsam. Naljam, ,

= OON

mm politseinik, E. Oomann. Nali -
Näljane Don-Juan, Nali. . . . .
Minestuse kursused. A. Nõlv. Nali . .
Tädike tuleb külla. Berkun-Wulffen. Nali
Kes teab mis tarvis see hää on. Nali . .
Ametilt kosilane. J. Mändmets. Näidend . |!
A TRK Pariis Nali = ' A 0 on
Suured segadused. A. Kotzebue. Nali.
Toapoisi cegadused. Turbina. Naljam.
Dekorum. A Reich. Nakb. , , . .
Valge daam. F. Renker. Nali . ,
Loomulik arstimine. Laufs, Nali ,
Eeskujulik naine. G. Görlitz. Nali ,

Suur Härgvere saatkond. Nali .
Püssirobupüitt. Nali. . . . . .
Robert ja Bertram. 0. Bach. Jant
Teener vannis. A. Lüdig. Naljam. . .
Põrgumasin. J. Jagmanov. Nali , , .
Looshis. J. Raabe, Huvitav stseen , .
Flirtiv Afrodiit. Nai , . . . . . ,
t

CIA JAAK AAA NA AA

"
«

-

"

.

,

0
.

"

'

,

"

Poksiklubi. C, Siber. Nali . . , . Ea t:
Teener toobistes pükstes. V. Assafeldt. Jant
Elagu vabadus. 3. Mäsnitzky. Nali. . .

Ametijuubel. M. Koninski-Weiss. Nali,
Ravitsemisel. X. Menhard. Nali. . ,

MAA ta, 8 tv KINKSI IS | BR DB IR > (i Uit mi ND NN mi ti (3) ki vs K) opt [ A pi jõ KJ hmö kä jat

Koer pääs. C. Goetz. Grotesk . . . .
Poisipää. M. Dietzel. Jant . » « . « - |
ar ra ==

i - Nõudke teatriraamatukogust alati uusi

0. *N ll Ni ÜÜIN e nim ekirj ul!

1 7400 00445555 9

ostis

TOM